Tartus asuva YliCool Cateringi peakokk Urpo Reinthal sai Tartu Ülikooli kalanduse teabekeskusest palve katsetada, kuidas serveerida toidulaual Eesti kalurite jaoks tõeliseks nuhtluseks muutunud kormorani. Tulemus oli tema jaoks väga inspireeriv. See võib vähendada kormoranide hulka looduses. 

Kormorani sai Reinthal proovimiseks tuttavalt Kihnu kalamehelt. Ta ei teadnud kormoranist varem midagi, aga katsetus oli inspireeriv. “Minu jaoks täielik maitsekameeleon. Uskumatu liha,” sõnas Reinthal.

Kokad võtsid väga hästi vastu ja ütlesid, et väga äge asi.

Liha on tema sõnul hästi tume, meenutab faasanit ja metsparti, aga maitse on erinevate valmistamisviiside ja kuumtöötlemisega täiesti erinev. “Kui vinnutada, tuleb väga tugev kalamaitse, mis meenutabki kala. Kui suitsutada madalal temperatuuril pikemalt, siis tuleb metspardi ja kerge veiseliha maitse. Kui rinnafileed praadida õlis ja võis, siis kui jätta pooltooreks, siis on sellel maksamaikse. Kui korralikult läbi küpsetada, siis tekib veisemaitse. Aga kui süüa toorelt, siis tal on oma spetsiifiline kormorani maitse, nagu kopral või mõnel teisel ulukil on oma maitse,” kirjeldas Reinthal.

Tema sõnul on kormoran justkui must kuld, kui see restoranide menüüsse võtta. “Probleemsetes kohtades, kus kormoran pesitseb, Kihnus, Haapsalus, Saaremaal ja Hiiumaal saaks sellest valmistada midagi eksklusiivset turistidele, see oleks turismimagent. Sellest võidaks nii jahimehed, kui kalamehed, turistid saavad kasud, restoranid saavad kasu. Kormoranide populatsioon tuleks hoida tasakaalus,” tõdes Reinthal. 

Praegu võib kormorani pakkuda Ahvenamaal ja seal on see ka kohalike restoranide menüüs. Reinthal on viinud kolleegidest kokkadele läbi ka infopäeva kormoraniliha valmistamiseks. “Kokad võtsid väga hästi vastu ja ütlesid, et väga äge asi. “Kindlasti ei saa kormoran olema selline toode, mida saad igapäevaselt poest osta. See oleks eksklusiivne liha, mida käid tikutulega taga otsimas ja saad harva maitsta ning testida,” lausus Reinthal. Ta nõustus ka sellega, et see ei ole kindlasti odav liha, sest selle kättesaamine on jahimeestele keeruline ja aeganõudev.

Kormoranid saabusid Eestisse elama umbes 40 aastat tagasi ja tänaseks on nende kalasaagi suurus samas klassis rannakalurite saagiga. Eestis elab umbkaudu 43 000 pesitsevat paari, lisaks noored veel mitte pesitsejad. Kormoranide mõju on eriti suur ka seetõttu, et nad toituvad palju ka alamõõdulisest kalast. Kui kalur püüab näiteks ühe kahe kilogrammise haugi, siis on sel väiksem mõju varule kui siis, kui oleks püüdnud neli poolekilost kala, mis teeb ka kokku kokku kaks kilogrammi. Teiseks mureks kormoranide juures on see, et nad toituvad kudealadel, kus kalurid ei tohi näiteks üldse kala püüda. Kudealadel toimuv kalapüük on eriti kahjulik seetõttu, et lisaks osade isendite hukkumisele segatakse kogu kudemistegevust sellega, et hirmutatakse sigivaid kalasid.

Kormoranide arv kasvab igal aastal umbes üheksa protsenti, nii et see mõju on ka pidevalt kasvav. Kormoranide arvukuse üheks piiramise võimaluseks on lindude küttimine. Senini on kütitud umbes 1500 lindu aastas, mis on väga väike number, sest isegi põtru kütitakse mitu korda rohkem. Kuna jahimehed peavad ise oluliseks, et vastavalt jahieetikale saak ära kasutatakse, korraldab kalanduse teabekeskus kormoraniliha valmistamise õppepäevi.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Triinu Allika sõnul kormorani liha käitlemise suhtes ei ole kehtestatud erinõudeid ja seetõttu tuleb lähtuda üldnõuetest.

See tähendab, et väikeulukite liha võib turule viia ainult siis, kui kere transporditakse võimalikult kiiresti pärast tapmist ulukite töötlemisettevõttesse, kui koolitatud isik on keret kontrollinud. Pakutava liha puhul tuleb veenduda, et see oleks nii mikrobioloogiliselt kui ka keemiliselt ohutu.