Eesti Kaupmeeste Liit teeb ettepaneku langetada toiduainete käibemaksu, sest kõrged toidu hinnad löövad kõige valusamalt väikse sissetulekuga inimesi, kelle pere eelarvest moodustavad toidukulud kõige suurema osa. See on ligi veerandi võrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

“Meie toidule kehtiv lausa 24% käibemaks on Euroopas erandlik,” kinnitas Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. Enamikes riikides on toidule kehtestatud madalam maks: Soomes 14%, Rootsis 12%, Saksamaal ja Prantsusmaal 7%, Hispaanias ja Itaalias koguni 4% olulisematele toiduainetele. Suurbritannias on suurem osa toidust käibemaksuvaba. Eesti kuulub väheste hulka, kus sellist soodustust ei ole.

“Reformierakonnast on aastaid kõlanud mantra, et kaupmehed jätaksid maksulangetuse kasu endale. See ei vasta tõele ega ei ole loogiline. Hinna kujundab konkurents,” selgitas Peil. 

“Kui kaupmehed saaksid oma aastakümneid 2% ligi vindunud kasumimarginaale lihtsalt hindu kergitades kasvatada, siis oleks seda juba ammu tehtud. Selleks ei oleks vaja maksumuudatusi ega midagi muud. Mis takistab hindu tõstmast ja suuremat kasumit teenimast, on terav konkurentsiolukord ja see ei muutu, olgu toidu käibemaks 10% või 24%.”

Ei ole reaalne, et üks jaekett langetab hindu kogu maksulangetuse ulatuses ja teised jätavad selle tegemata.

Tema sõnul ei ole väljastpoolt sektorit aru saada, kui terav on võitlus soodsaima ostukorvi pakkumise nimel ja kui suurt tööd jaeketid selleks teevad, et rääkida tarbijate tarvis läbi madalaim võimalik sisseostuhind.

Konkurentide müügihindu jälgitakse iganädalaselt ja sätitakse enda hindu vastavalt, et mitte hinnavõrdlustes kallimaks jääda ja kliente kaotada. Ei ole reaalne, et üks jaekett langetab hindu kogu maksulangetuse ulatuses ja teised jätavad selle tegemata. See hinnaerinevus paistaks kohe välja ning kliendid kaotataks.

Samuti ei ole realistlik, et kõik jaeketid jätaksid maksulangetuse mõju üksmeelselt enda kasumiks, sest madalama hinnaga meelitaks konkurent kohe kliendid üle. Majandus ei toimi nii.

“Tänane kaubandusturg on meie regioonis tugevaimas hinnakonkurentsis ning üle 80% turust esindava liiduna kinnitame: maksulangetus jõuab tarbijahinda. Seda näitavad ka Eurostati ja Statistikaameti andmed – Eesti kaubanduse juurdehindlused on Euroopa väikseimate seas,” kinnitas Peil.

Madalam maks aitaks tema sõnul peredel rohkem lubada liha, kala, värskeid puu- ja köögivilju. See on oluline samm ka rahvatervise parandamiseks, sest tänases hinnasurves valitakse tihti odavam, ent vähem tervislik toit.

Kuigi nähes tänaseid müüginumbreid, on õigem märkida, et vaesem elanikkond lihtsalt ostab vähem süüa. Umbes viiendiku vähem kui paari aasta eest, mahuliselt. “Kui riik ei soovi käibemaksu püsivalt langetada, on ajutine maksulangetus praktiline vahevariant,” lausus Peil. 

“Kasvõi pilootprojektina vaatamaks, kuidas hinnad liiguvad. See oleks otsene ja kiire tugi neile, kes seda enim vajavad. Ja aitaks tõestada, et konkurents toimib ning hinnad tulevad alla. Toit peab olema taskukohane kõigile. See ei ole koht, kus riik peaks maksudega kõigepealt enda kotti täitma,” lisas Peil.