Põllumajandussektorit iseloomustavad üha suuremad ettevõtted, kes tegutsevad eri piirkondades ning suundades, arendades sealhulgas segatootmist. See aitab maandada riske ja suurendab pandlikkust, ütleb SEB suurklientide osakonna juhataja asetäitja Kaupo Karoles. Läbi tsükli vaadatuna on sektor kasumlik. Paljudes Eesti piirkondades on ilmastik pannud saagid ohtu, kuid tervikvaates ei ole põhjust veel rääkida sektori kriisist.

“Põllumajanduses on ilmastiku- ja tururiskide volatiilsus suurenenud ning muutunud tavapäraseks nähtuseks, millega tootjad peavad arvestama. See suurendab vajadust teadlikuma riskijuhtimise järele. Läbi tsükli vaadatuna on sektor küll kasumlik, kuid määravaks saab suutlikkus kohaneda erinevate väljakutsetega,” ütles Karoles.

Karolese sõnul on olukord keerulisem osadel ettevõtetel, kellel võib tulla mitmendat aastat järjest kehv saak ning on koorem kanda juba varasemast. Vastukaaluks on mõnedes piirkondades jällegi oodata tugevat saagipotentsiaali. “Ammendavaid hinnanguid on veel vara anda, kuid ilm pärsib saaki osade piirkondade ja kultuuride lõikes tugevalt,“ lisas Karoles.

Põllumajanduses toimub ka konsolideerumine ja väiksemate ettevõtete osakaal on vähenemas. “Suurus lubab paindlikumalt tegutseda. Erinevad põllukultuurid erinevates piirkondades, samuti segatootmine loomakasvatuse näol suurendavad mitmekesisust ning aitavad riske maandada. Samas võib keerulisem olukord olla väiksematel tootjatel, kelle tegevus on koondunud ühte piirkonda või tootele. Selliseid ettevõtteid on paratamatult ka vähemaks jäänud,” sõnas Karoles.

Pikemas vaates jagunevad head, halvad ja tavapärased aastad üldjoontes üsna võrdselt. Paraku ei ole head aastad reeglina niipalju head, et täielikult kompenseerida väga halbu aastaid ning äärmuslikkus on kasvava trendiga.