Eesti toidutööstus on keerulises olukorras, kus kasvavad toiduhinnad, madal tarbija kindlustunne ja vähenenud investeerimisvõimekus on muutmas sektori jätkusuutlikkuse praegusel kujul küsitavaks. Toidutööstuse aastakonverentsil “Kuidas säilitada konkurentsivõime?” toonitas Toiduliidu volikogu esimees, Salvesti omanik Veljo Ipits, et sektor vajab kiiret riigi tuge, et tagada sektori konkurentsivõime ja toidujulgeolek.

“Toiduainetööstuste käibed on küll kasvanud, kuid see on tingitud eelkõige toodete hinnatõusust,” ütles Ipits. Statistikaameti andmetel toodeti 2024. aastal toiduainetööstuse ettevõtete poolt 2,4 miljardi EUR eest toodangut, millest suurima osa andsid piimatööstus (23%) ja lihatööstus (17%). Ligi kolmandik toodangust eksporditi. Tegevusalade lõikes suurenesid enim joogitööstuse toodangu väärtus (14%) tulenevalt toodangu kallinemisest, kusjuures toodangu maht jäi samaks.

Juba enam kui poole ostukorvist moodustavad kampaaniahinnaga või allahinnatud tooted.

Kuigi toidu- ja joogitööstuse kasumlikkus suurenes eelneva aastaga võrreldes ligikaudu 50%, on see jätkuvalt madal – viimaste aastate sisendhindade tõus ei ole veel lõplikult jõudnud väljamüügi hindadesse.

“Tarbijad on muutunud väga hinnatundlikuks – juba enam kui poole ostukorvist moodustavad kampaaniahinnaga või allahinnatud tooted. Samal ajal on Eestis elaniku kohta väga palju kaubanduspinda ja uusi müügipindu tuleb aina juurde. Kuna elanike arv ei kasva, tuleb samad kaubakogused jaotada suuremale pinnale ja rohkematesse külmkambritesse, mis suurendab kulusid. Kulude kasvu ja hinnatundliku tarbija ootuste vahel tasakaalu leidmiseks otsivad kaupmehed üha enam võimalusi, kuidas tööstuste tootjahindu kas vähendada või vähemalt stabiilsena hoida,” rääkis Ipits.

Toiduainetööstuse investeerimisvõimekus on madal – seda eelkõige viimaste aastate tagasihoidlike tulude ning tulevikku puudutava ebakindluse tõttu. Eesootavate maksutõusude mõju pole veel selge, samuti puudub selgus, milliseks kujuneb maksustrateegia pärast järgmisi Riigikogu valimisi. Piiratud investeerimisvõimalused pärsivad sektori konkurentsivõimet ja ekspordipotentsiaali. Samal ajal on Maaelu Arengu Kava toetusmeetmete avanemine korduvalt edasi lükkunud – praeguse info kohaselt avaneb investeerimistoetus alles tänavu augustis.

Ipits nentis, et rohepöörde elluviimise tempo on küll veidi takerdunud, kuid seatud eesmärgid on endiselt jõus ning nende täitmine eeldab märkimisväärseid investeeringuid. Murekohaks on jäätmereformi eelnõu, mille kohaselt laieneks märkimisväärselt tootjavastutuse ulatus. See tähendaks sektorile kümnete miljonite eurode suurust lisakulu, mis kajastuks paratamatult ka tarbijahindades. “Rohepöördesse investeerimine on möödapääsmatu, kuid see nõuab suuremaid riigi toetusi ja investeeringuid. Samuti peab riik arvestama toidutootjate vajadustega maksustrateegiate arendamisel, et vältida täiendavat koormust,” lisas Ipits.

“Tulles tänase võimaliku sõjaohu juurde, oleme jätkuvalt arvamusel, et toidutööstused peaksid olema avatud elutähtsa teenuse osutajate hulka ja kaitstud tarbijate nimekirja, aga see ei saa olla ainut ettevõtete mure. Vajalikud investeeringud tuleks teostada riigiga kahasse. Toidutööstuse tuleviku kindlustamiseks tuleb leida tasakaal rohepöörde ja majanduse jätkusuutlikkuse vahel,” rõhutas Ipits.