Seitse Eesti toidu- ja põllumajandussektori katusorganisatsiooni pöördusid 8. juulil valitsuse poole ettepanekuga loobuda pakendi esikülje märgise Nutri-Score ühepoolsest kasutuselevõtust, kuni Euroopa Liidus puudub selles ühtne kokkulepe.

Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit. Kiri saadeti valitsusele ning teadmiseks regionaal- ja põllumajandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning sotsiaalministeeriumile.

Organisatsioonide hinnangul mõjutaks märgis ka vabatahtlikuna tootjate sisseostu- ja sortimendiotsuseid ning suurendaks survet kohandada tooteid eeskätt algoritmi kriteeriumidele vastavaks. See võib nende sõnul soodustada märgise koondumist välismaistele omamärgitoodetele ja kahjustada kohalike toodete konkurentsivõimet jaeriiulil.

Eriti haavatavaks peetakse traditsioonilist kohalikku toodangut, mille koostist ei ole sageli võimalik algoritmi järgi muuta ilma toote maitset või valmistusviisi muutmata. Samuti tõuseks tootjate halduskoormus, sest märgist tuleb kasutada kogu kaubamärgi tootekategooria ulatuses, mis tähendab pakendite ulatuslikku väljavahetamist.

“Nii tekib oht, et reformuleerimise eesmärk ei ole enam tervislikum toode, vaid pelgalt parem Nutri-Score’i hinne,” seisis pöördumises.

Pöördumises viidati Toiduainetööstuse Liidu tellimusel juuni alguses Norstati tehtud tarbijauuringule, mille kohaselt pidas praegust pakendiinfot piisavaks üle poole vastanutest (63,6%) ning täiendavat tooteinfot soovis alla veerandi (23,2%). Nutri-Score’i eelistas 13 protsenti neist, kelle hinnangul praegune info ei olnud piisav, ehk ligikaudu 3 protsenti kogu valimist.

Organisatsioonid rõhutasid, et süsteemi suhtes puudub Euroopa Liidus konsensus. Itaalia on Nutri-Score’ist keeldunud, Kreeka avalikult vastu seisnud ja Rumeenia kasutuselevõtu peatanud, ning märgistusest on loobunud mitmed tootjad, sealhulgas Danone, Ferrero ja osaliselt Nestlé. Euroopa Komisjon plaanib toidumärgistuse küsimuse juurde naasta alles 2027. aastal.

Pöördumises tehti valitsusele kuus ettepanekut, sealhulgas toetada Euroopa Liidu tasandil ühtse teaduspõhise märgistuse väljatöötamist, hinnata Nutri-Score’i mõju Eesti tootjate konkurentsivõimele ja kodumaise töötlemisvõimekusele ning suunata ressursse toitumis- ja liikumisharidusse. Samuti seati kahtluse alla, miks regionaal- ja põllumajandusministeerium liigub Nutri-Score’i kasutuselevõtu suunas olukorras, kus süsteemi suhtes Euroopa Liidus üksmeel puudub.