Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) hinnangul püsib toitlustussektor kriitilises seisus ka suvisel tipphooajal, kus kõrgete sisendkulude ja käibemaksu koosmõjul on uksed sulgenud mitmed restoranid.

Liidu andmetel on toitlustussektori käive püsinud kaks aastat sisuliselt paigal, samal ajal kui kulud on kasvanud. Sektori keskmine kasumlikkus on langenud 4 protsendilt veidi üle 1 protsendile. 2025. aasta oli järjekorras teine aasta, mil marginaal langes tasemele, kus investeeringud ei ole enam ettevõtte enda tuludest rahastatavad.

Käibemaks surub kasumi miinuse piirile

EHRLi teatel on viimase aasta jooksul Eestis uksed sulgenud mitmed toitlustuskohad, sealhulgas kuus Michelini giidi restorani. Tipphooajal on sulgemised jätkunud, näiteks St. Vitus ja Tai Boh.

“Põhjus peitub sisendhindade ja käibemaksu koosmõjus. Tegu on struktuurse probleemiga, mis puudutab kõiki ühtemoodi. Tipptase ei päästa, kui kulude ja maksude vahe on selline, nagu ta praegu on,” ütles EHRLi tegevjuht Külli Kraner.

Liidu andmetel on Eesti 24-protsendine käibemaksumäär toitlustusettevõtetele Euroopa Liidus suuruselt teine ja ületab liidu keskmist peaaegu kaks korda. Samal ajal on tööjõukulu osakaal käibest kasvanud. Kulude kasvu ei ole EHRLi hinnangul võimalik hindadesse üle kanda, sest nõrga nõudluse tingimustes tähendab iga hinnatõus oluliselt vähem külastusi.

EHRLi andmetel annab toitlustussektor tööd ligikaudu 20 000 inimesele. Kui kulusurve ja nõrk kasumlikkus püsivad, võib liidu hinnangul aastaks 2028 Eestist kaduda ligi 600 toitlustusettevõtet ja 2800 töökohta, valdav osa neist väljaspool Tallinna.

“Sisuliselt tähendab see, et investeeringud lükatakse edasi. See ei ole nähtav ühelgi kvartaliaruandel, aga see on täpselt see, mis mõne aja pärast sulgemistena väljendub,” ütles Kraner.

“Eriti teravalt puudutab toitlustussektori raske olukord väiksemaid kohti, kus restoran või kohvik on kogukonna süda. Kui selline koht uksed sulgeb, ei kao ainult töökohad ja maksutulu, vaid sageli ka põhjus piirkonda üldse külastada,” lisas Kraner.

Majutuses päästsid suurüritused hinnataseme

EHRLi andmetel olid majutussektoris juuni ja juuli tulemused laias laastus eelmise aasta tasemel. Statistikaameti andmetel kasvas juunis ööbimiste koguarv 1,9 protsenti 718 385 ööbimiseni, kolm korda aeglasemalt kui mais. Kasvu vedasid välisturistid (+3,3%), samas kui siseturistide ööbimised jäid mulluse tasemele (-0,1%). Kasv koondus Tallinna, kus ööbimisi lisandus 6 protsenti, samal ajal kui ülejäänud Eesti jäi kokkuvõttes miinusesse.

EHRLi andmetel oli juunis hotellide täitumus üle Eesti 80 protsenti, kuid tulu saadaoleva toa kohta jäi eelmise aasta juunile ligi 7 protsenti alla ja keskmine toahind langes üle 3 protsendi. Juulis oli keskmine täitumus 91 protsenti, kuid keskmine toahind langes 5 protsenti ja tulu saadaoleva toa kohta (RevPAR) 4,5 protsenti. Kõige suurem oli langus Tallinnas, kus mullu juunis täitsid hotelle suurkontserdid.

Väljaspool pealinna, kus suurüritused nõudlust toetasid, õnnestus hotellidel liidu teatel hinnataset paremini hoida. Pärnus ja Tartus kandus Rally Estonia edu üle kogu Lõuna-Eestile ning hoidis koos teiste kohalike üritustega nõudlust üleval, mistõttu Pärnu püsis riigi kõrgeima tulunäitajaga.

“Seega on muster selge. Seal, kus toimuvad suursündmused, sinna jõuavad turistid ja hinnad püsivad, kus neid pole, jäävad tulemused mullusele alla,” ütles Kraner.

EHRLi andmetel ei kata kahe suvekuu tulemused siiski aasta esimese poole nõrkust. Jaanuarist juulini oli Eesti keskmine tulu toa kohta 0,9 protsenti väiksem kui mullu, Tallinnas 1,5 protsenti ja Pärnus 4,6 protsenti väiksem. Ainsana oli aasta algusest plussis Tartu.