Peaminister kinnitas esmaspäeval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) esindusega kohtudes, et põllumajanduse sissetulekulõhest tulenev 546 miljonit eurot suunatakse Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodil täies mahus põllumajandus- ja toidusektori investeeringutesse ning konkurentsivõime tugevdamisse.

EPKK on esitanud peaministrile ettepaneku, kuidas summa riigiplaanis jaotada. Ettepaneku kohaselt läheks konkurentsivõimesse ja innovatsiooni 215 miljonit eurot, toiduainetööstuse investeeringutesse 152 miljonit, isevarustatusse ja tarneahelate kindlustamisse 129 miljonit ning kriisikindlusesse 50 miljonit eurot. Peaminister ütles, et täpne jaotus tuleb kujundada koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga EPKK ettepaneku alusel.

“Lisaks investeeringutoetustele investeerib erasektor omalt poolt kuni kaks korda sama palju, mis tähendab, et räägime järgmise seitsme aasta jooksul enam kui kahe miljardi euro investeerimisest põllumajandus- ja toidusektorisse,” ütles EPKK nõukogu esimees Sivar Irval.

Irval rõhutas, et raha alus on Eesti põllumeeste madalam sissetulek. “Raha peab jõudma Eesti põllumeeste ja toidutootjate investeeringutesse,” ütles ta.

EPKK sõnul tuleneb 546 miljonit eurot Eesti põllumajandustootjate otsetoetuste mahajäämusest EL-i keskmisest. Eesti põllumajandustoodangu väärtus on 1350 eurot hektari kohta, EL-i keskmine 3025 eurot.

Senise tempoga jõuaks Eesti koja hinnangul EL-i keskmisele tasemele alles 30 aasta pärast. Põllumajandussaaduste ja toidu väliskaubanduse puudujääk oli mullu 539 miljonit eurot ning ulatub koja prognoosi kohaselt aastatel 2028–2034 kokku 3,8 miljardi euroni.

Koda palus, et investeeringute eelistamise põhimõte fikseeritaks valitsuse septembri otsuses. Peaministri sõnul otsustatakse see valitsuses eelarvekõneluste ajal. Kohtumise tulemuste valguses peab EPKK augustis kavandatud üleriigilise meeleavalduse korraldamist praegu mittevajalikuks.

Kohtumisel osalesid EPKK nõukogu esimees Sivar Irval, nõukogu liikmed Margus Muld ja Silver Kaur, juhatuse esinaine Kerli Ats ning põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira.