Eesti kala- ja vähikasvatused müüsid 2025. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 1217 tonni 6,7 miljoni euro väärtuses, selgus statistikaameti andmetest.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Anton Kardakovi sõnul kasvas eelmisel aastal kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2024. aastaga 253 tonni ehk 26% võrra. “Kui aastatel 2019–2022 kasvatatud kala kogus vähenes, siis viimasel kolmel aastal on see jälle kasvama hakanud,” tõi analüütik välja.

Eestis kasvatatakse ja müüakse kalaliikidest jätkuvalt enim vikerforelli, mille kogus igal aastal aina suureneb. Möödunud aastal müüdi 1102 tonni vikerforelli, mis moodustas 90% kogu müüdud kasvatatud kala kogusest. Rahalises väärtuses teeb see ligi 5,9 miljonit eurot.

Kalamarja müük püsis 2024. aastaga samal tasemel (21 tonni), kuid rahaline väärtus kasvas 780 000 euroni, mis on 100 000 eurot rohkem kui aasta varem. Kalamarja keskmine kilohind tõusis aastaga 15 protsenti.

Harilikku jõevähki müüdi mullu 0,3 tonni ehk 47 protsenti vähem kui aasta varem, kokku 18 500 euro väärtuses. Vähi keskmine kilohind kasvas 73 euroni. Vikerforellile ja jõevähile lisaks kasvatatakse Eestis ka angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi ja valgeamuuri.