Enam kui veerand Eesti elanikest on hakanud viimase aasta jooksul toidukaupade päritolule senisest rohkem tähelepanu pöörama ning pea pool peab kodumaist päritolu ostuvalikul oluliseks, selgus Talleggi tellitud ja Norstati korraldatud uuringust.

Kodumaist päritolu peetakse kõige olulisemaks värske kanaliha, munade ja piimatoodete puhul. Kuigi valikul jääb määravaks hind, on 60 protsenti inimestest nõus kodumaise toodangu eest vajadusel rohkem maksma. Neist 31 protsenti oleks valmis maksma kuni 5 protsenti kõrgemat hinda, 19 protsenti kuni 10 protsenti ja 9 protsenti üle 10 protsenti rohkem.

Kodumaiste toodete peamiste eelistena tõid vastajad esile värskuse, kohalike ettevõtete toetamise, parema maitse ja suurema usalduse. 80 protsenti inimestest valis igapäevaseid oste tehes vähemalt mõnikord teadlikult kodumaise toote välismaise alternatiivi asemel. Kaks kolmandikku vastajatest eelistas kodumaist, kuna see toetab siinset põllumajandust. Ligi pool pidas seda oluliseks töökohtade säilitamiseks.

Üle 80 protsendi vastajatest nõustus, et kohalik tootmine aitab tagada toidu kättesaadavuse kriisiolukordades.

Kodumaine kaup annab kindlust ka kriisiks

“Kui me räägime laiemalt toidujulgeolekust, siis on esikohal see, et me suudame endale ise toitu toota ja me ei pea mõnest teisest riigist sõltuma. Seda aitab aga tagada kodumaise toote eelistamine poes: see annab tootjatele võimaluse rohkem investeerida nii tehastesse kui ka inimestesse. Kodumaine ei ole ainuüksi tore sildike. See tähistab reaalset väärtust,” ütles Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus.

Kodumaise eelistamist kinnitavad ka Selveri müügiandmed. Poeketi 2026. aasta esimese poolaasta andmetel moodustasid Eesti päritolu tooted 65 protsenti toidukaupade käibest. Kõige tugevam on eelistus värske liha, valmistoitude ja kondiitritoodete puhul, kus osakaal ületab 95 protsenti. Selveri sortimendis on enam kui 15 000 eestimaist toodet, sealhulgas üle 1000 väiketootja toote.

Tarbija jaoks tähendab kodumaine eelkõige kohalikku toorainet

Enam kui 75 protsenti tarbijatest peab eestimaiseks tooteks seda, kui toidukauba põhitooraine on kasvatatud Eestis. Kaks viiendikku hindas, et Eesti toiduks võib pidada lihtsalt Eesti ettevõtte valmistatud toitu, ligi viiendik leidis, et piisab ka Eesti lipust või tuttavast märgisest pakendil.

Laik-Lõhmus selgitas, et tooraine päritolu ei pruugi alati kattuda tootmise või ettevõtte asukohaga. “Värske toidu puhul märgitakse päritolumaaks riik, kus vili või loom on kasvatatud. Kui toiduaine on töödeldud, saab päritolumaaks riik, kus tehti toidukaubale viimane töötlus,” ütles ta.

Ta lisas, et tarbijate teadlikkust tuleks tõsta, sest vaid 42 protsenti vastajatest on kindel, et suudab põhitooraine päritolu pakendilt õigesti üles leida.

Norstat korraldas uuringu 31. juulist 5. augustini ning selles osales 1002 Eesti elanikku vanuses 16-74 aastat.