Eesti Toiduainetööstuse Liidu hinnangul lähtub kliimaministeeriumi jäätmeseaduse muutmise eelnõu ekslikust eeldusest, nagu oleks toidutööstuses veel märkimisväärne kasutamata potentsiaal tootmisjäätmete vähendamiseks. Eelnõu kohaselt peaks sektor 2030. aastaks vähendama toidujäätmete teket vähemalt 10 protsenti.

Lisaks vähendamise eesmärgile kehtestaks eelnõu ettevõtetele kohustuse pidada arvestust tekkivate toidujäätmete üle, koostada nende vältimise tegevuskava ning arendada koostööd toidu ümberjagamise organisatsioonidega. Suuremad toidukäitlejad peaksid senisest detailsemat arvestust pidama nii tekkivate jäätmete kui ka annetatud toidu üle ning need andmed avalikustama.

Liidu sõnul on tooraine üks toidutööstuse suuremaid kulusid ja seda ei ole ettevõtetele majanduslikult mõistlik ära visata. Kõrgete tooraine- ja energiakulude tõttu väärindavad ettevõtted juba aastaid kõike võimalikku, olgu selleks loomasööt, biogaasi tootmine või muud ringmajanduslahendused.

“Kõik, mida on võimalik väärindada, leiab juba täna kasutust, olgu selleks loomasööt, biogaasi tootmine või muud ringmajanduslahendused. Seetõttu tekibki küsimus, kust peaks toidutööstus võtma veel 10% jäätmeid, mida vähendada,” ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

Täiendav eesmärk suurendaks liidu hinnangul toidutööstuse halduskoormust

Potisepp märkis, et sooviks näha analüüsi, millele eelnõus seatud eesmärk tugineb. Ta selgitas, et kui ettevõtted on tootmist juba aastaid optimeerinud ja kõrvalsaadusi maksimaalselt väärindanud, peaks enne uute sihtide seadmist olema selge, mille arvelt neid saavutada saab.

Toidu annetamise kohustuse juures juhtis liit tähelepanu, et selle toimimiseks on vaja toimivat võrgustikku.

“Ettevõte ei saa vastutada selle eest, kas piirkonnas leidub organisatsioon, kes suudab toidu õigel ajal vastu võtta, tagada külmaahela ning tegutseda järjepidevalt. Ka need küsimused vajavad enne uute kohustuste kehtestamist läbiarutamist,” märkis Potisepp.

Liidu hinnangul kasvatab eelnõu ettevõtjate halduskoormust ajal, mil riik räägib selle vähendamisest ja konkurentsivõime parandamisest. Uued aruandlus-, tegevus- ja avalikustamiskohustused tähendavad liidu sõnul täiendavat haldus- ja tööjõukulu, mis kajastub lõpuks ka toidu hinnas.

Liit heitis ette ka kaasamise viisi. Eelnõu saadeti ettevõtlusorganisatsioonidele tagasisidestamiseks vahetult enne suvist puhkuste perioodi ning ettepanekuid oodatakse 3. augustiks. Liidu hinnangul ei võimalda selline ajakava sisulist arutelu ning nii olulisi muudatusi tuleks sektoriga arutada juba eelnõu ettevalmistamise käigus.